Eesti põldudel ja poldritel peatuvad praegu kümned tuhanded haned

11.04.2017

Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt jõudsid esimesed, peamiselt suur-laukhanedest ja rabahanedest koosnevad parved meile juba märtsis. Venemaa tundraaladele pesitsema suunduvaid hanesid peatub Eestis kõige rohkem aprilli lõpus ja mai alguses, mai keskpaigas suunduvad nad ära pesitsusaladele. Mai teisel poolel võib Eestis kohata veel vaid väheseid mahajääjaid.

Eriti arvukalt peatub hanesid praegu Tartu ümbruses, kus Aardla järvel ööbivas hanekogumis on kokku ligikaudu 25 000 hane. Nendest üle 85% on suur-laukhaned, ülejäänud enamasti rabahaned.

Suur-laukhaned, 10.04.2017 Neemisküla, Tartumaa / foto: Margus Ots

Kui sisemaa haneparvedest võib leida vaid kümneid valgepõsk-laglesid, siis läänerannikul peatub neid palju rohkem. Siiski on valgepõsk-laglede saabumise tippaeg alles mai alguses, kui neid Lääne-Eesti rannakarjamaadel võib peatumas näha kümneid tuhandeid.

Hea õnne korral võib haneparvedest leida ka mõne lühinokk-hane või lausa punakael-lagle.

Hea õnne korral võib haneparvest ka haruldase punakael-lagle leida, 22.04.2011 Aardla, Tartumaa / foto: Margus Ots

Hallhanesid aga aprilli- ja maikuistest suurtest haneparvedest otsida ei tasu – nemad saabusid juba varakult märtsis ja on praeguseks läänerannikul juba paaridena pesitsemas. Sisemaale satuvad hallhaned üldse väga harva, vaid mõni üksik võib koos teiste hanedega sisemaale ära eksida.

Hanede rännet on hea jälgida eElurikkuse andmebaasi vahendusel, kuhu paljud linnuvaatlejad ka oma hanede ja laglede vaatlusi sisestavad.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee