10.45
Lõpetame sel aastal maratoni pisut enne aega, saades viimase vaadeldud liigina kirja räästapääsukese. Eks ole ju hea liik selleks viimaseks? Aga meil oli tore: ühelt poolt selle pärast ja uurisime läbi jällegi ühe lapikese Eestimaast, aga muidugi samapalju selle pärast, et saime veeta heade sõpradega ühe suvepäeva ja öö. Aitäh, Peeter, võõrustamast, aitäh Sylvia, Agnessa ja Vambola, Miina, Kadri ja Meelis, Vasylisa, Liliia, Kadi ja Kuido, Hannes, Marko, Ülle, Karin, Margit ja Veljo, Laur, Ekke, Sigrid ja Margus.
Linnuvaatleja vaatlusala meeskond. Fotolt on puudu hiljem saabujad Margit, Karin ja Veljo, ajakirjanik Ülle ning taustajõud Agnessa ja Vambola. Foto: Kadi Külm

9.54
Teine maratoni päev pakub tuule abil kosutust, kuid kiile ja liblikaid võib siiski ringi lendamas näha. Margit nopib möödaminnes mõned samblad, ka kiilid ja vaablased jäävad silma.
Foto: Kadi Külm

08.10
Linnuhuvilised kuulavad kõrv kikkis linde ja vaatavad oksal istuvat värbkakku.
Varahommikune värbkaku vaatlemine. Foto: Marko Mägi

07.55
Kuigi on juuni kespaik ja nii mõnedki linnud on pojad üles kasvatanud. Samas on palju neidki, kel pojad veel pesas või kes tegelevad teise pesitsusega. Näiteks see musträstas on kindlasti teisel pesitsusringil.
Musträsta pesa. Foto: Marko Mägi

07.04
Järv on täis põnevat elu, kuid kõigist ei käi jõud üle. Näiteks see tegelane jääb liigini määramata, kuid kindlalt teame, et tegu on liidriku vastsega.
Liidrik. Foto: Marko Mägi

06.41
Linnuliike on tabatud 80, viimasena lisandus kühmnokk-luik. Vaatlejatel on hingel kaks puuduvat linnuliiki – pöialpoiss ja räästapääsuke.
Linnuvatleja liiginimekiri. See on alles algus. Foto: Marko Mägi

06.37
Ületasime uudiskünnise. Eile õhutul käis meie vaatlusalal ajakirjanik Ülle Harju ja kirjutas meie tegemistest Postimehes

05.28
Tere hommikust. Öö on magatud, uued liigid ootavad avastamist.
Kooraste järv. Foto: Marko Mägi

00.30
Kuu on suur ja inimesed tillukesed.
Ööpüük. Foto: Karin Pai

00.15
Üle järve huikab kodukakk, kuid peale ööbiku ei ole eriti kedagi teist laulamas. Tuleb ise neile õiged noodid kätte anda.
Öös on muusikat. Foto: Marko Mägi

00.13
Mehed metsast tulid ja ütlesid, et nägid oksal värbkaku poega, kuulsid raielangil öösorri ja kohtusid metskitsega.
Värbkaku poeg. Foto: Karin Pai

23.52
Öös on liblikaid. Metsa all on püügilina, mille ümber tungleb rohkem liblikahuvilisi kui liblikaid. See-eest pakub silmarõõmu laternatule valgusesse lennanud suur-punasuru.
Ööpüük. Foto: Marko Mägi
Suur-punasuru. Foto: Marko Mägi

22.47
On ööbiku-aeg. Ja kõik sumiseb – sääsed! – neid on palju.

22.35
Äsja lendas üle latvade aasta lind – metskurvits. Ja kohe peaks tulema tikutaja, teab kohalik rääkida.

22.24
Viimane linnuvõrkude kontroll andis liiginimekirja sinitihase.
Foto: Karin Pai

21.57
Esimene nahkhiirte kuulamine ebaõnnestus, kuid eks kell ole ka veel liiga vähe – päike on veel teavas. Aga eks see näitab, kui ebaõnnestunult võib mõni loom end varjata.
Liblikas vales kohas? Foto: Marko Mägi

21.50
Vahepealne paus blogimises oli põhjendatud huvitavast kultuuriloolisest ajalootunnist. Siiski rõngastasime vahepeal hallrästa, sinitihase ja vaatlesime kümnete kaupa uusi taimi, näiteks ka kullerkuppu.

18.09
Liiginimekirjad täienevad. Seni on lindude osakond kõige paremini kaetud.
liiginimekirjad, foto: Marko Mägi

18.01
Suur osa elustikust on mikroskoopiline või väga väike. Me ei lase end väiksusest häirida, vaatame ka tillukesi oleseid oma suurte silmade ja mikroskoobiga.
Mikroseened. Foto: Marko Mägi
mikroseened, foto: Marko Mägi

17.25
Vee-elustiku vaatlemiseks annab Kooraste järv parimad võimalused.
Maraton järvel. Foto: Kadi Külm

16.51
Meie vaatlusala piirkond. Tõe huvides tuleb öelda, et metsaraiete tõttu ei ole ümbruskonna metsasus sugugi enam see.

16.11
Seni ei ole me näinud ühtegi neljajalgset, kuid rebase, mügri, muti ja jäneste tegevusjälgi oleme näinud. Öösel loodame kohata nahkhiiri!

16.10
Puhkehetk vaadeldud liikide määramiseks.
Rändekaart nr 7. / Allikas: Club National des Becassiers

16.08
Ükski lind ei jää Hannesel kahe silma vahele.
Foto: Sigrid Ots

16.05
Vee-elustiku spetsialist on tööhoos.
Kuido järves. Foto: Kadi Külm

16.03
Võrku sattus vainurästas. Viimastel aastatel on selle liigi arvukus Eestis oluliselt vähenenud.
Vainurästas, foto: Marko Mägi

14.56
Peegelsile järv!
Tuulevaikus! Foto: Sigrid Ots

14.37
Seeni on meil ka. Määrame neid nii olemasolevate teadmiste, määrajate kui ka välisel vaatlusel nina abil.
Professor määras nuusutamisega kindlaks kollakaspruuni heiniku. Foto: Sigrid Ots

14.21
Lindudega on meil lood hästi – meie seas on kaks isikut, kelle auhinnakapis on kaks Leedu, kolm Läti ja loendamatu arv Eesti linnuralli võidukarikat. Kuid miks on meie linnunimestikus siis vaid 28 liiki? Peeter oleks justkui noomitust lugenud – astus ligi ja lisas, et kuulda oli musträhni ja mööda lendasid kaks kiivitajat. Seega on linnuliike pärast kahte ja poolt maratonitundi kokku 30.
Linnuvõrkude üles panemine käib nelja mehega. Foto: Sigrid Ots

14.15
Meie vaatlusalal on nii noori kui ka vanu. Ilmselt üks vanimaid loomi meie alal on järvekarp. Pärast hernesupi söömist võtavad maratoonarid lühikese puhkehetke, kuna täis kõhuga on tähelepanu häiritud.
Järvekarp. Foto: Marko Mägi

13.46
Üks õige blogi ei vääri blogi nime, kui selles ei ole toidupilte. Siin on meie maratoonarite lõuna – hernesupp!
foto: Marko Mägi

12.53
Maratoonarid on hoos, kuid tuleb silmas pidada, et tegu ei ole sprindiga – ei saa kiire algusega naba paigast nihestada! Kostab hõikeid. Keegi nägi lõopistrikku, kusagil kukub kägu, tiigis kisab tiigikonn. Taimed on vait kui sukad. Sääski on palju, kuid need ei häiri. Päike paistab, mis tähendab, et putukad on aktiivsed. Liikvel on ka meeldivalt palju kiililisi.
odaliidrik, foto: Marko Mägi

12.13
Start. Liike koguneb, ilm on soodne, putukad lendavad. Esimene putukaliik on linavästriku nokast pudenenud harilik vesikiil. Pilt ei ole ilus, kuid tiiva järgi on liik määratav.

foto: Marko Mägi

11.29
Mitu meest on vaja pulga tegemiseks? Vähemalt kahte: üks hoiab ja õpetab, teine teeb. Nii valmivad lindude loorvõrkude paigaldamise abivahendid.

foto: Sigrid Ots

10.47
Maratoonarid teavad, et edukaks soorituseks peab kõik paigas olema. Maratoni puhuks sai kohalik taristu üliolulise täienduse – nüüd ei tohiks enam ükski pisiasi takistuseks olla. Taristu pidulik avamine ei jäänud kahjuks fotole.

foto: Marko Mägi

10.35
Liiginimekirjad on samuti ootamas, stardiootus süveneb, kõigest 1,5 tundi veel …

foto: Marko Mägi

9.55
Esimesed maratoonarid on kogunenud soojendusalale, tehakse venitusi ja painutusi, stardijoon veetakse maha. Kohtunikud on ranged, ei luba aga kedagi enne südapäeva starti. Maratoonarid käivad juba uudistamas kiile ja linde, et stardipaugu kõlades kiiresti esimesed liigid kirja saada.

Linnutoru on paigas. Foto: Marko Mägi

Peagi, juba kell 12 algab taaskord ööpäev kestev ja üle Eesti toimuv Loodusvaatluste maraton.

Kes Loodusvaatluste maratonil ise kaasa lüüa ei saa, saab maratonile kaasa elada Kooraste vaatluspunkti fotoblogi postituste kaudu. Postitused alates südapäevast ilmuvad mõne aja tagant siia.

Linnuvaatleja soovitab kindlasti pere ja sõpradega külastada mõnda endale lähimat avalikku vaatluspunkti: rõõmus meel, uued teadmised ning looduse- ja elurikkuse poolt pakutav hea tunne on kindlasti tagatud. Lisaks annab iga maratonil osaleja panuse ka Eesti ja maailma teadusesse, kuna kõik kontrollitud vaatlused lähevad Eesti teadlaste loodud andmehaldussüsteemi PlutoF kaudu ka ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi GBIF. Mitmel pool Eestis asuvad avalikud vaatluspunktid leiab siit.

Vaatlusmaratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum, kaaskorraldaja portaal Linnuvaatleja. Loodusvaatluste maraton kuulub Loodusfestivali kavasse, mille põhiprogramm toimub 10.–15. juunini kõikjal üle Eesti.

Põnevaid vaatlusi ja paeluvat blogijälgimist.