Viimasel kolmel suvel on linnuvaatlejate seas elevust tekitanud puna-harksabade, seni vaid haruldaste eksikülaliste pesitsemine Eestis. Esmakordselt tõestati puna-harksaba pesitsemine Eestis 2015. aastal, mil Tarmo Teppe leidis Valgamaalt Sooblase küla maadelt ühe pojaga pesa. Samas piirkonnas pesitses puna-harksaba ka 2016. aastal ning ka sel aastal vaadeldi seal harksabade paari. 2016. aastal anti veel ühest territoriaalsest puna-harksabast teada Järvamaalt Mündi küla piirkonnast, kus 2017. aastal leiti ka kahe pojaga pesa.

Siiski selgus linnuharulduste komisjonile esitatud või eElurikkuse andmebaasi sisestatud harksabade fotosid põhjalikumalt analüüsides, et nii 2016. ja 2017. aastal Järvamaal vaadeldud harksabad kui ka vähemalt üks 2017. aastal Valgamaal nähtud harksaba on tõenäoliselt hoopis puna-harksaba ja must-harksaba hübriidid.

Linnuharulduste komisjoni liige Uku Paal ja tunnustatud röövlinnuekspert Dick Forsman koostasid Järvamaa ning Valgamaa harksabade vaatluste kohta põhjaliku ingliskeelse ülevaate, millega saab tutvuda Estbirding’u kodulehel: Uku Paal and Dick Forsman. Presumed hybrid Red X Black Kites in Estonia: analysis of 3 cases.

Järvamaal Mündil 13.05.2017 vaadeldud harksabal on nii puna-harksaba kui ka must-harksaba tunnuseid / foto: Arved Bauer (eElurikkuse andmebaas)

Paljude linnuliikide määramine ei ole kaugeltki nii lihtne kui vaid määrajate pilte vaadates tunduda võib. Linnumäärajates käsitletakse keerulisemaid juhtumeid ruumipuudusel pigem lihtsustatult ning hübriide hoopis harva. Seetõttu soovitame lisaks määrajatele lugeda ka liigirühmade põhjalikke käsiraamatuid. Üheks parimaks röövlindude käsiraamatuks peetakse Dick Forsmani Flight Identification of Raptors of Europe, North Africa and the Middle East.

Harksabade kohta Eestis saab lugeda ka Eesti Looduse 2015. aasta oktoobrikuu numbrist:
Uku Paal, 2015. Harksabad – meie taevahoidjad. Eesti Loodus, 10, lk 16-21.

Margus Ots
linnuharulduste komisjoni esimees
margus.ots/at/gmail.com